Üksikvanema palk peab niikuinii hea olema. Tööle paneb muu.

Veel kolm aastat tagasi salgasid karjäärinõustamisele tulnud naised oma CV-des lapsed lihtsalt maha, sest muidu neid keegi tööle ei võtnud. Nüüd on lugu teine. Eesti tööandja on hakanud mõistma, et inimestel ikka on lapsed, nendib karjäärinõustaja ja tööturuasjatundja Tiina Saar. Oma viimases uuringus küsitles ta personalitöö arendamise ühingu (PARE) liikmetest ettevõtteid, et välja selgitada, kui peresõbralikud on Eesti tööandjad.

Jõulupakid töötajate igas vanuses lastele, (jõulu)peod, lasteetenduste piletid jms osutusid nii elementaarseks, et paljudel ei tulnud pähe neid mainidagi, nentis Saar. “Aga üks firma korraldab üritusi lastele ja nende vanaemadele,” tõi ta haruldasema näite. “On ettevõtteid, kes on võtnud endale n-ö ajavalvuri rolli: kui kell saab viis, lükatakse töötajad lihtsalt kontorist välja, et need ka enda ja perega tegeleksid. Seegi kuulub peresõbralikkuse loetelusse.” 

Lisaks rasedate toad, isapuhkuse soosimine, pakkumised teha osa tööst kodus või kolida mõneks ajaks päriselt üle kodukontorisse.

On ettevõtteid, kes on võtnud endale n-ö ajavalvuri rolli: kui kell saab viis, lükatakse töötajad lihtsalt kontorist välja, et need ka enda ja perega tegeleksid. Seegi kuulub peresõbralikkuse loetelusse.

Asutused-ettevõtted loovad oma ruumidesse lastetubasid, muretsevad mänguasju ning lasteraamatuid. Suuremad ettevõtted mõtlevad tõsiselt oma lastehoiu loomisele, sest asjaolu, et võsukesi pole kuhugi panna, on peamine põhjus, miks titapuhkuselt tagasi tööle ei tulda. Rääkimata võimalusest lapsed firmaüritustele kaasa võtta, saa-da soodsamaid perepääsmeid ujulates jne. “Muljet avaldasid mitu panka, kes igati toetasid lapsega kauem kodus olemist. Et ennetada hilisemaid töölt puudumisi järeltulija kooliprobleemide pärast, näiteks,” ütles Saar. 

Mõru erisoodustusmaks 

Edumeelsed firmad pakuvad täienduskoolitust ka lapsepuhkusel olijatele, karjäärisüsteem ei katke, kui töötaja jääb titaga koju. Ja siit koorub välja suur mõru pill: erisoodustusmaks. Just see on põhjus, miks paljud ettevõtted lapsepuhkusel töötaja “ära unustavad” ning vähem toetusprogramme pakuvad, kui tegelikult tahaks. 

Tiina Saar kinnitab oma viimaste aastate küsitluste põhjal, et palk pole ammu enam motivaator, mis inimest tööle meelitab. Karmim veel. “Palk on hügieenifaktor. See, et sul on hea palk, see on elementaarne. Ainult palga pärast töökohta ei valita,” nentis ta. “Tähtsad on suhtumine ning suhted tervikuna. Suurte ja mainekate rahvusvaheliste ettevõtete filiaalid on need, kes selle kultuuri on siia toonud,” ütles Saar.



13 aastat ühes töökohas on parim.

“Äärmiselt tobe on viimasel ajal Eestis propageeritud mudel, mille järgi peaks ühes firmas töötama kolm kuni viis aastat. See näitab Eesti riigi puberteetlust,” pahandas personalispetsialist ning mitme töö- ja karjääriteemalise raamatu autor Tiina Saar nendega, kes korrutavad üht endale mugavat teooriat.

Vana Euroopa kogemustest näeme, et ikka 13 aastat on see aeg, millega annab asju ühes ettevõttes maksimaalselt ära teha. Esiteks kulub sisseelamiseks vähemalt aasta, tulemust hakkab töötaja ettevõttes tootma alles kolme-viie aasta pärast.

Leave a Reply