Koolitustest

Lapsevanemad ka peale lahkuminekut

Eestis on väga kõrg lahutuste suhtarv, Statistika ameti uuringud näitavad, et 2007 aastal oli 3809 lahutust ja 2008 aastal 3511 lahutust. Samas on teada, et paljud lapsed sünnivad vabaabielus olevatele paaridele, 2006 aastal sündis 7298 last vabaabielus olevatele paaridele (kus on isa tuvastatud) ja 2007 aastal 7905 last (kokku sündis nendel aastatel 2006 15 877 last ja 2007 15 775 last).

Laste jaoks on lahkuminek alati valulik protsess.

Laste jaoks on lahkuminek alati valulik protsess, mistõttu on äärmiselt tähtis, et täiskasvanud jääksid ka peale lahkuminemist toimima heade lapsevanematena.

Seni on ühiskonnas tegeletud antud valdkonnaga pisteliselt, n.ö tulekahju kustutamise meetodil. Puudu on olnud süsteemsem, suuremat tervikut haaravam lähenemine. Meie üheks suuremaks suuremaks eesmärgiks on teha vajalikke samme liikumaks edasi süsteemsema ja sihtgrupi tegelikke probleeme reaalselt lahendava tugisüsteemi suunas.

Raseduse -ja sünnitusjärgne periood on paarisuhtele kõige haavatavam ja seetõttu on antud eluperiood kõige suurem riskiperiood ka üksivanema staatusesse sattumiseks.

Antud eluetapp sisaldab endas kõige enam ka riske lähisuhtevägivalla vallandumiseks, mis ei pruugi päädida sündiva või juba sündinud lapse vanemate lahkukolimisega vaid võib sageli vastastikkuste nõuete ja vaiete mõjul pigem süveneda, haarates kaasa ka lapsi, kes elavad üksivanemaga perekondades.

Norras elab vanemate lahkuminekut üle 20 000 norra last aastas. 7-10% neist lastest elab pärast vanemate lahkuminekut väga kõrge konfliktitasemega keskkonnas. Sellest lähtuvalt on näinud Norras spetsialistid vajadust töötada välja koolitusprogramm „Lapsevanemad ka peale lahkuminekut” (litsentseeritud). Modum Bad Samliv Center spetsialistid tuginesid selle koolitusprogrammi loomisel paarisuhet tugevdava ja probleeme, s.h lahutusi ennetava koolitusprogrammi PREP (Prevention Relationship Enhancement Program ) eeskujule ja metoodikale. PREP on välja töötatud Denveri Ülikoolis viimase 30 aasta jooksul ja baseerub teaduslikel uurimustele, (http://www.prepinc.com/main/Articles.aspx – viidatud uuringud on tehtud USA´s, Norras on PREP koolitusprogramm Põhjamaadele kohandatud). Mõlemat koolitust kasutatakse edukalt ka Taanis.

Koolitusprogrammi „Lapsevanemad ka peale lahkuminekut” eesmärgiks on aidata täiskasvanuid, kes on lahkuminemas või elavad juba lahus, sel viisil, et lastel säiliks vaba suhe mõlema lapsevanemaga.

Koolitusprogramm „Lapsevanemad ka peale lahkuminekut” teadvustatakse lahus elavatele lapsevanematele, mil viisil vanemate valikud, toimetulek ja omavaheline koostöö mõjutab lapsi. Põhiteemadeks on lahutusprotsess, suhtlemisoskused, konfliktid, koosmäng, lapse elusituatsioonide nägema õppimine, lapsevanemate koostöö ja tulevik.

Eelnevate aastate kogemusele tuginedes näevad projekti algatajad vajadust luua sihtrühmale võimalused osaleda ka koolitustel, kus inimesed saavad tuge ja koolitust eneseanalüüsi, paarisuhte alase hariduse, suhtlemisoskuste, konfliktilahendusoskuste jne. osas. Nt. alates 2010 aasta märtsist on portaali kaudu pöördutud juriidiliste muredega e-nõustamisele üle 200 korra, ning 95% küsitakse kuidas laste elatusraha partneri poolt kätte saada. Kõikides nendes kirjades on näha, et mitte see probleem, et seadused ei kaitse peres seda poolt kellele peaks maksma elatusraha vaid see, et kui pere on läinud lahku kaovad kibestumises ja konfliktis oskused suhelda ja jääda teine-teise vastu lugupidavateks täiskasvanuteks ning lapsevanemateks.

Kuidas hindad Sina vajadust "Lapsevanemad ka peale lahkuminekut" koolituse järele?

Koolitus „Lähisuhted minu elus“ (PREP üksikutele)

Koolitus aitab saavutada edu lähisuhetes pidades silmas nii enda kui ka laste turvalisust.

Eesti Statistika kvartalikirjas 2/2011 toodi välja, et Euroopa Liidu 200 miljonist leibkonnast moodustasid 2009. aastal üksikemad 3,7% ja üksikisad 0,5%. Eestis oli selliste leibkondade osatähtsus kaks korda kõrgem, üksikemade osas koguni kõrgeim EL-is — 7,0%. Ka üksikisade osatähtsus — 0,9% — kuulus kõrgeimate hulka.

Koolitus „Lähisuhted minu elus“ e. PREP üksikutele on välja töötatud Denveri abieluuuringute instituudis PREP-paarisuhtekoolituse välja töötanud meeskonna poolt.
Koolitus pakub võimalust läbi lähisuhte oskuste ja otsustusvõime arendamise saavutada püsivamad ja lähedasemad suhted partneritena, abikaasadena ja lapsevanematena.
Koolituse eesmärk on aidata üksikvanema staatuses olevatel inimestel saavutada edu lähisuhetes pidades silmas nii enda kui ka laste turvalisust ja otsib vastuseid küsimustele:

  • kuidas tulla välja psühhologilise üksinduse raskustest ja isolatsioonist?
  • kuidas valida targalt uut partnerit?
  • kuidas luua enese ja oma perejaoks terved, stabiilsed lähisuhted, nende hoidmine ja kaitsemine?
  • kuidas vältida suhete loomist, mis võib kahjustada nii enese kui kogu pere turvalisust?

Kuidas hindad Sina vajadust "Lähisuhted minu elus" koolituse järele?

Saadetud mõtted

2012.12.27

Kuidas hoida koos peret, kus mees ei võta poega omaks ja ainult rabeleb tööd teha, kuna eelmisest elust on võetud laenud, liisingud jne. ning juhib ettevõtet? Kas siis tõesti on 24-7 vaid töö?

2012.11.28

Vajadus selle järele oleks suur.:)

2012.11.28

Pean seda koolitusteemat väga oluliseks. Tihti kipuvad inimesed oma suhtemustritesse kinni jääma ja kordavad sama viga/mustrit üha uuesti ja uuesti lõhkudes nii iseennast kui oma lähedasi. Või teine äärmus – ei julge enam üldse suhteid luua. Ise kuulun sellesse teise gruppi.

2012.11.10

Ma hindan seda kõrgelt
Usun et just selline koolitus oleks ka mulle sobilik,kuna ei tea absoluutselt kuidas uut suhet alustada kui oled üksikema.kogu see asi on nii keeruline.

2012.11.08

Tere,

hindan antud koolitust. Mõte on väga hea Mul on lapse isaks Liibanonlane, kellega kohtusime Dubais, kus elasime ühtlasi ka 2 aastat koos. Sealsete kultuuriliste erimevuste tõttu olen tagasi Eestis. Lapse isa toetas 2 esimest aastat palumiste peale. Kui laps sai isa perekonnanime siis oli selle eelduseks ka lapsehoolduisleping, mille koostas vandeadvokaat, kelle kliendiks lapse isa oli. Lapse isa elas meil ja varastas leppe, kus kirjas alates kokkulepeliste alimentide kuni elukohani oli kõik. Täna mees meiega enam ei suhtle, sest hoidub raha maksmisest. Põhjus miks mina pole asjale ametlku käiku andnud on see, et paljud juristid rahvusvaheliste asjadega ei tegele, mul ei ole piisavalt finantsi võtta(nagu lapseisa) A Pilve büroo jurist ja võidelda. Minu peamine mure on selles, et lapseisa võib varastada lapse, kui lähedaseks saab. Sellise isaga ei ole midagi peale hakata. Ta valetas-valetab mulle ja lapsle on alkohoolik(viimast ei saa 100% kinnitada, sest pole juba kaks aastat pole suhelnud). Praegu on parem, kui mees on lihtaslt eostaja varjandis, laps on ju väga tore!Vahel olen mõelnud, et tahaks lapselt põlvnevuse kustutada aga see vist ei olegi määrav. Täna on kõik hästi. Mul on uus elukaaslane, peale nelja üksi oldud aastat ja meie kallis Tarvi (Nimi muudetud) on nüüd minu lapsele tõeline isa ja oleme õnnelik perekond.

Ma tahaks küll suhelda lapsesisaga koostöö ja lapse nimel. Ka laps võiks suhelda, kuid ainult siiski järelvalve all. Ei saa ju isa-tütre aega lubada, kui tulemuseks võib olla lapserööv..või mis teie arvate?Teisest küljest on lapse isal õigus last näha ja seda olen ta juristile ka välja pakkunud, kuid ei ole tulnud isegi fotot issist. Rääkimata toetustest või lapse käekäigu uurimisest.

Üks asi on kindel, et elus kehtib karma seadus, kõik hea-halb tuleb ringiga tagasi..

Usun, et on inimesi, kellele teie koolitus sobib, kuid inimesed peaksid olema siiski ühtsemast kultuurist või empaatiavõimelisemad. Õnneks võin käsi südamel öelda, et minu laps on seni olnud väga toredas ja stabiilses keskkonnas ja minu traagilistele läbielamistele vaatamata väga õnnelikud:)))

kas seda on ka issi..kus sa oled issi.?.kampaania puudutas mind..

Täna on isade päev kontsert kuhu laps esmakordselt Tarvi kutsus:))

Parimate soovidega,
Maria (nimi muudetud)