Lapse karjäär on ka lapsevanema asi

Tiina Saar, karjäärinõustaja

Veel hiljuti oli ka meil aeg, mil elukutseid pärandati põlvest põlve. Lapsed said on esimese töökasvatuse ja aimu töömaailmast ikka oma vanematelt ja vanavanematelt. Näiteks õppis poeg isa käe all kullasepatööd, tütar läks ema jälgedes õpetaja ametisse, kuna see oli tuttavlik ja au sees olev karjäärivalik. Väärt teadmised ja oskused käisid nö. käest kätte.

Täna sirgub nii mõneski Eestimaa nurgas põlvkond, kelle ainsaks mudeliks on tema töötuabirahast elavad vanemad, kes päevad pikad teleseriaale vaadates sisustavad või toimetuleku üle kurdavad. Lasteaedades markeerivad lapsed töötegemist mängumobiiliga rääkimise ja mapiga tähtsalt ringi jooksmisega. See on nende teadmine tänapäeva tööst. Samas on laste jaoks endiselt tähtis see, mis nende vanemad nende valikutest arvavad, kuidas ja kui palju nad toetavad.

Selleks, et vanemaid haridusmaastiku ja tööturu võimalustega kurssi viia, korraldatakse esimest korda konverents: “Sinu lapse võimalused”. Et rääkida lapsevanemaga ausalt ja avameelselt tema rollist lapse karjääri arendamisel ja toetamisel.

Vanem saab olla peegliks 

On loomulik, et praegusel infoajastul ei saa vanem oma lapsest tingimata teadlikum olla. Külvata teda üle infoga koolidest, karjääri planeerimise tarkustest, ettevõtlusest, välismaal töötamise ja õppimise võimalustest ning tööturu trendidest. Hoolimata sellest saab ta olla kasulik, kui laps jõuab valikute tegemise ikka. Tegelikult veel palju varemgi saab vanem aidata oma lapsel teha eneseanalüüsi, jagada positiivseid kinnitusi selle kohta, milles laps hea on. Küsimus pole selles, kas ta sobib rohkem jaapani keele tõlgiks või kvantfüüsikuks, vaid märksa lihtsamates asjades: mis vaimustab, mida naudib ja millest saab energiat.

Siinkohal pole liiast ka jutustada, milline laps ta väiksena oli: nokitses rohkem omaette, võttis initsiatiivi, laulis ja tantsis meelsasti – see kõik aitab endast paremini aru saada ja julgustab.

Vanem võiks olla see usaldusisik, kelle juurde noor tuleb, kui tal tekib küsimusi – mis edasi, mis mulle võiks sobida. Kuulata laps ära ja mitte hukka mõista kui tema meelest polegi tegu teab mis perspektiivika karjääriga. Tähtis, et noor leiaks endale just selle kutsumuse, mis ta südame rõõmsaks teeb, isegi kui selleks on mõniaeg välismaal kogemuste kogumist, töö vabatahtlikuna või soov alustada kohe oma firmaga, et ammu kipitanud äriidee ellu viia. Loomulikult, liiga utopistlike ideede osas võiks vanem üles näidada ka kogemusel põhinevat kriitikameelt.

Kogemuste jagamine aitab 

Noored jäävad tihti kimpu suvetöökohtade leidmisega, siin saavad vanemad abiks olla. Pole sugugi paha viia ennast kurssi nii enda firma kui ka tööbörside pakutavate võimalustega ning uurida nõudmisi. Karjääri üle mõtlemine võib olla kasuks vanemale endalegi.

Samuti on hea, kui enda tutvusringkonnas leida neid, kellele tohiks töövarjuks olla. See lubab noorel piiluda töömaailma kulisside taha ja analüüsida, kas valdkond, mille õppimist kaaluti on atraktiivne ka tööelu poolelt.

Tutvumisreite keskkoolilõpetajatele enda töökohale võib korraldada võimalusel ka enda initsiatiivist, mitte oodata kooli karjäärikoordinaatori ettepanekut. Samuti on mõistlik üle vaadata lapse CV ning anda kõrvalvaataja hinnang – kuidas tööandjale see tunduda võiks.

Keskkoolilõpukingiks võiks kullast kella asemel olla selge eneseväljenduse, karjääri planeerimise või mõni muu enesearengukoolitus või raamat.

Mõõdukas suunamine on samuti teretulnud, ent ennast peale suruda ja niigi valikute surve ees stressi tundvat noort veelgi suurema pinge alla panna ei maksa. Selle asemel võiks minna koos välja lõunastama ning rääkida muhedaid lugusid enda haridusvalikutest ja esimestest töökogemustest.

Leave a Reply