Eestis on väga kõrg lahutuste suhtarv, Statistika ameti uuringud näitavad, et 2007 aastal oli 3809 lahutust ja 2008 aastal 3511 lahutust. Samas on teada, et paljud lapsed sünnivad vabaabielus olevatele paaridele, 2006 aastal sündis 7298 last vabaabielus olevatele paaridele (kus on isa tuvastatud) ja 2007 aastal 7905 last (kokku sündis nendel aastatel 2006 15 877 last ja 2007 15 775 last).
Laste jaoks on lahkuminek alati valulik protsess, mistõttu on äärmiselt tähtis, et täiskasvanud jääksid ka peale lahkuminemist toimima heade lapsevanematena.
Seni on ühiskonnas tegeletud antud valdkonnaga pisteliselt, n.ö tulekahju kustutamise meetodil. Puudu on olnud süsteemsem, suuremat tervikut haaravam lähenemine. Meie üheks suuremaks suuremaks eesmärgiks on teha vajalikke samme liikumaks edasi süsteemsema ja sihtgrupi tegelikke probleeme reaalselt lahendava tugisüsteemi suunas.
Raseduse -ja sünnitusjärgne periood on paarisuhtele kõige haavatavam ja seetõttu on antud eluperiood kõige suurem riskiperiood ka üksivanema staatusesse sattumiseks.
Antud eluetapp sisaldab endas kõige enam ka riske lähisuhtevägivalla vallandumiseks, mis ei pruugi päädida sündiva või juba sündinud lapse vanemate lahkukolimisega vaid võib sageli vastastikkuste nõuete ja vaiete mõjul pigem süveneda, haarates kaasa ka lapsi, kes elavad üksivanemaga perekondades.
Norras elab vanemate lahkuminekut üle 20 000 norra last aastas. 7-10% neist lastest elab pärast vanemate lahkuminekut väga kõrge konfliktitasemega keskkonnas. Sellest lähtuvalt on näinud Norras spetsialistid vajadust töötada välja koolitusprogramm „Lapsevanemad ka peale lahkuminekut” (litsentseeritud). Modum Bad Samliv Center spetsialistid tuginesid selle koolitusprogrammi loomisel paarisuhet tugevdava ja probleeme, s.h lahutusi ennetava koolitusprogrammi PREP (Prevention Relationship Enhancement Program ) eeskujule ja metoodikale. PREP on välja töötatud Denveri Ülikoolis viimase 30 aasta jooksul ja baseerub teaduslikel uurimustele, (http://www.prepinc.com/main/Articles.aspx – viidatud uuringud on tehtud USA´s, Norras on PREP koolitusprogramm Põhjamaadele kohandatud). Mõlemat koolitust kasutatakse edukalt ka Taanis.
Koolitusprogrammi „Lapsevanemad ka peale lahkuminekut” eesmärgiks on aidata täiskasvanuid, kes on lahkuminemas või elavad juba lahus, sel viisil, et lastel säiliks vaba suhe mõlema lapsevanemaga.
Koolitusprogramm „Lapsevanemad ka peale lahkuminekut” teadvustatakse lahus elavatele lapsevanematele, mil viisil vanemate valikud, toimetulek ja omavaheline koostöö mõjutab lapsi. Põhiteemadeks on lahutusprotsess, suhtlemisoskused, konfliktid, koosmäng, lapse elusituatsioonide nägema õppimine, lapsevanemate koostöö ja tulevik.
Eelnevate aastate kogemusele tuginedes näevad projekti algatajad vajadust luua sihtrühmale võimalused osaleda ka koolitustel, kus inimesed saavad tuge ja koolitust eneseanalüüsi, paarisuhte alase hariduse, suhtlemisoskuste, konfliktilahendusoskuste jne. osas. Nt. alates 2010 aasta märtsist on portaali kaudu pöördutud juriidiliste muredega e-nõustamisele üle 200 korra, ning 95% küsitakse kuidas laste elatusraha partneri poolt kätte saada. Kõikides nendes kirjades on näha, et mitte see probleem, et seadused ei kaitse peres seda poolt kellele peaks maksma elatusraha vaid see, et kui pere on läinud lahku kaovad kibestumises ja konfliktis oskused suhelda ja jääda teine-teise vastu lugupidavateks täiskasvanuteks ning lapsevanemateks.
