Lapse heaolu hindamisest

Piisavalt hea lapsevanem ja lapse heaolu

Rubriik on valminud koostöös Laste ja Perede Nõuandekeskusega

Teatud mõttes nukker tõdemus on see, et meist kedagi ei ole meie lapsepõlves armastatud sellisel viisil ja sellisel määral, nagu me ise seda oleksime soovinud kogeda.
Samas on suhetes ja toimetulekus olemas piirid, mis osutuvad vaatamata oma kaugusest ideaalilähedusele laste elukeskkonna ja elukvaliteedi arengut ja heaolu enamvähem toetavateks kuid millest allapoole peaksid kõik lapsest hoolivad isikud ja instantsid muutuma väga murelikuks ja vajadusel ka midagi ette võtma.

Laste sünd peresse, kus ema ja isa ei jää kokku elama, aga ka peresse, kus elatakse küll koos, aga inimestevahelistest suhetes esineb vajakajäämisi, võib endaga muude küsimuste seas tuua vaidlusi ja eriarvamusi laste hooldusõigustes . See omakorda võib tekitada küsimusi nii teiste osapoolte motiivide adekvaatsuses, kui ka iseenese mahtumises piisavalt hea lapsevanema piiridesse.

Lapsevanematena ei saa me kunagi ideaalseteks, kuid võime omalt poolt teha palju selleks, et saada ome lastele piisavalt headeks lapsevanemateks. Seda nad ju kõige rohkem ka vajavad.

Koostöös inimestega, kes on selle teema meie ühiskonnas endile südameasjaks võtnud, jagame siinkohas olulisi põhimõtteid, mida võetakse arvesse laste heaolu tagamisel. Seda ka hooldusõigusi puudutavates aruteludes.
Lastekaitsetöö eesmärk on iga lapse heaolu tagamisele kaasa aitamine.

Kui lapse heaolu tagamine on mingil põhjusel küsitavaks muutunud, siis on lastekaitse spetsialistid need, kes koostavad lastekaitsesüsteemile/kohtule sisend, mis annab „pildi“, kuidas on lapse heaolu tagatud, mis last ohustab ning milline on vanemate ja teiste pereliikmete suutlikkus lapse heaolu tagada.

See on ka hea mõõdik lapsevanemale endale, et avastada oma igapäeva tegevustes vajakajäämisi ning neid parandada aga ka leida vajadusel enam tuge iseenda kui lapsevanema tegelikule väärtusele, juhul, kui see on millegi tõttu kahtluse alla seatud.

Üks müüte lapse heaolul hindmisest on see, et „heaolu hindamine on subjektiivne ja kõhutundele baseeruv“

Lapse heaolule keskendumine tähendab lastega seotud juhtumite puhul seda, et kõikide spetsialistide fookus on lapse vajadustel, ehk sellel, kuidas lapse eest hoolitsejad suudavad tagada lapse füüsilise, sotsiaalse, emotsionaalse ja kognitiivse heaolu.

Lapse heaolust lähtumine tähendab ka seda, et spetsialistid teavad, millised tingimused peavad olema lapse kasvatamiseks ja arenguks tagatud ja siinjuures on abiks lapse heaolu kontseptsioon.

Heaolu kontseptsioon on tõenduspõhine, ehk tugineb teadusuuringutele lapse ja nooruki tervet arengut toetavatest teguritest/tervet arengut kahjustavatest teguritest.

Lapse Õiguste Konventsioon
Artikkel 3
1. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

2. Osalisriigid seavad eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi ning võtavad selleks kõiki vastavaid seadusandlikke ja administratiivmeetmeid.

Lastekaitseseadus
§ 8. Igal lapsel on õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule.

Perekonnaseadus
§ 134 lg 1. Lapse kehalise, vaimse või hingelise heaolu ohustamine nõuab sekkumist.

Lapse areng, iseenda ja maailma tajumine kujuneb interaktiivses kogemuses hooldajatega.

NB! Vanem- laps kiindumussuhte hindamine: vanem- laps suhe, ehk vanema toimimine lapse turvatoena tagab lapse normaalse arengu.

Füüsilise ja emotsionaalse heaolu hindamisel on esmatähtis, et laps ei koge füüsilist vägivalda ja laps ei koge emotsionaalset vägivalda.

Väärkohtlemine – igasugune suhtlemine või selle puudumine lapse ja hooldaja vahel, mis mõjutab lapse füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja kognitiivset heaolu.

Hooletusse jätmine – füüsiline väärkohtlemine/ seksuaalne väärkohtlemine/ emotsionaalne väärkohtlemine

NB! Vanemate vaidluste puhul lapse elukoha ja/või lastega kohtumiste korralduse osas on oluline, et lapse heaolu hindamine on toimunud mõlemat vanemat kaasates (vajab mitme KOV koostööd).

Spetsialist kaasab vanemad, lapsed ja teised perega tegelenud spetsialistid.

Varased kogemused vanem-laps suhtes baasiks lapse sisemisele, mentaalsele representatsioonile iseendast, teistest ja suhetest.
See sisemine kujutluspilt on aluseks „internal working model“, millest lähtuvalt laps interpreteerib ja reageerib välistele stiimulitele.

„Internal working model“ juhib lapse ootusi ja käitumist sotsiaalsetes suhetes (Mennen, Keefe, 2005).

Heaolu kontseptsioonis, mis on kultuuride ülene, on integreeritud inimese arengu füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne dimensioon.

Heaolu kontseptsioon kirjeldab:

  • baasilisi tugevusi (füüsiline turvalisus, tervis, eakohane toit), mis on vajalikud, et lapsest kasvaks täiskasvanu, kes suudab realiseerida oma isiklikku potentsiaali, luua rahuldust pakkuvaid sotsiaalseid suhteid ning ületada psühhosotsiaalseid või keskkondlike probleeme;
  • võimeid ja oskusi, mida on vaja arendada, toetada ja õpetada (probleemide lahendamise oskus, emotsioonide regulatsioon, õige ja väära eristamine) (Bornstein, Davidson, Keyes, Moore, 2003).

Kõik lastega töötavad spetsialistid lähtuvad eesmärgist aidata kaasa iga lapse heaolu toetamisele.

Lapse heaolu (tõendus-põhine) mudel sisaldab lapse:

  • füüsilise
  • sotsiaalse
  • emotsionaalse
  • kognitiivse heaolu komponentide loetelu

Lapse heaolu toetamine saab ja peab põhinema lapse heaolu hindamisele ehk lapse huvide ja õiguste kaalumisele. Spetsialistide koostöö fookus on ühiselt lapse heaolu toetamine.

Lapse heaolu toetamise eesmärk:

  • toetada lapse heaolu lähtumist;
  • hoida fookus lapsel ja lapse parimatel huvidel;
  • selgitada lapse heaolu ohustavad/toetavad tegurid;
  • selgitada lapse eest hoolitsejate ressursid ja tugevused, vajadused;
  • kavandada lapsest lähtuv parim sekkumine.

Lapse heaolu hindamine on oluline, kui:

  • last on füüsiliselt ja/või emotsionaalselt väärkoheldud
  • lapsel on vaimse tervise häired
  • laps on hooldamata
  • lapse areng ei ole eakohane
  • lapse vanematel on sõltuvusprobleemid
  • lapse vanemad on välismaal tööl ja laps on jäetud järelvalveta
  • lapse vanematel on lahutuse/hooldusõiguse vaidlusega seotud erimeelsused
  • peres on või pere on üle elanud kriisisituatsiooni
  • pere võimalused lapse heaolu tagada on piiratud (vaesuses jne)

EMOTSIONAALNE RAHULOLU (Pollard, Davidson, 2001)

Vanem-laps suhe – laps ja talle olulised keskkonnad suhe

  • Lapse baasturvalisus vanema ja laste suhtest (väär)kohtlemine, kohalolek, lapse mõistmine, turvalisus, vanema kuvand lapsest)
  • Lapse kaasatus (lapsega koostegutsemine)
  • Emotsionaalne areng (bioloogiline baas + suhted oluliste teiste ja keskkondadega sh lasteaed, kool, huviring)

Mina- kuvand – kuidas ema vaatab last, kuidas reageerib lapsele, kuidas lapsega kõneleb, mida lapsega kõneleb

Enesehinnang

Identiteet (kes ma olen?)

  • Positiivsed emotsioonid
  • Negatiivsed emotsioonid
  • Emotsioonide reguleerimise oskus
  • Usaldus/usaldamatus

Emotsionaalne väärkohtlemine (hooldajast tulenev lapsega suhtlemise muster, mis muutub pidevaks): Lapse ignoreerimine, laps väärtusetu, halb, teeb vigu, ei vasta vanema ootustele, põlgamine, vägivalla pealt nägemine, hariduslik hooletusse jätmine, antisotsiaalse käitumise julgustamine.

Lapse emotsionaalne heaolu on otseselt seotud ka vanem-laps kiindumussuhtega.

FÜÜSILINE HEAOLU (Pollard, Davidson, 2001)

  • Sotsiaal-majanduslik olukord
  • Toitumine (toidupüramiid)
  • Turavline elukeskkond (vägivald/kodukeskkond/turvalisuse tagamine)
  • Tervis (rinnapiim, ennetavad tervishoiuteenused, tervist toetavad suhtumised ja hoiakud)
  • Päevarütm
  • Hügieen
  • Riietus
  • Kehaline aktiivsus ja lapse aktiviseerimine (sh sport)

NB! Toitumine mõjutab kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, tähelepanu) arengut.
NB! MÜÜT: Vaja on lähtuda ainult lapse füüsilisest heaolust!

SOTSIAALNE HEAOLU (Pollard, Davidson, 2001)

  • Sotsiaalne kompetentsus/eluoskused, lapse suhted ümbritsevate võrgustikega, võrgustike turvalisus
  • Toimetulek, probleemilahendusoskus
  • Autonoomia
  • Moraalne areng
  • Väärtushinnangud
  • Suhted vanematega/sugulastega/sõpruskonnaga/eakaaslastega

KOGNITIIVNE HEAOLU (Pollard, Davidson, 2001)

  • Kõne
  • Mälu
  • Keskendumine
  • Uudishimu, avastamisrõõm (keskkond)
  • Intellekt (geneetika, perekeskkond)
  • Motivatsioon (stiimulid, kontroll)
  • Loovus, talent
  • Lapse heaolu on seotud talle oluliste keskkondadega (kodu, kool..)
  • Koolis: suhted õpetajatega, koolikaaslastega, klassikaaslastega, kaasatus

Kui vanemad ei ole suutnud tagada lapse heaolu „miinimum tingimusi“ rahuldavalt, siis on vaja uurida järgmisi vanemaks olemist takistavaid aspekte:

  • Tervis
  • Haridus ja sotsiaalne kompetentsus
  • Sõltuvuskäitumine
  • Majanduslik toimetulek
  • Igapäevaelu stressiallikad
  • Pere toetusvõrgustik

Lapse areng ja kujunemine

Lapse arengut mõjutavad:

  • Geneetika (sünnieelne rakkude areng)
  • Kehaaistingud
  • Väljaspoolt saadud kogemused (ökoloogiline ja süsteemne lähenemine)

Alates 4 elukuust:

  • Ma saan hakkama!
  • Ma ei tule toime!
  • Maailm on ohtlik!
  • Maailm on turvaline!
  • Löömine annab võimu!

Kuidas mõjub kaos (hooletusse jätmine) ja väärkohtlemine varases eas?

Autonoomne närvisüsteem (pinges, valvel, kergesti erutuv, hajuv, dissotsiatsioon (tardumine))

Kehaaistingud (pidev pinge, kaitse, vastuhakk, võitlus, ründamine)

Mälusüsteemid (kodeerimine jälgides – peegelneuronid) – õppimine jälgimise teel.

Hoolitsus/Agressioon/Alkoholi tarbimine/Väärkohtlemine

NB! Oluline on teada, et kõik kogemused talletatakse neuronaalsetes mustrites ja kuni noorukiea lõpuni toimub neuronaalsete mustrite (neuronite vaheliste juhteteede, ehk sünapsite) kujunemine ja tugevnemine

Lapse arengu peamised kahjustajad:

  • Hooletusse jätmine (alkoholism/uimastid/depressiivsus/vanemlike oskuste puudumine/psüühiline haigus/intellektipuue)
  • Väärkohtlemine (füüsiline/seksuaalne/emotsionaalne (alandamine, ekspluateerimine, isoleerimine, nõudmine, tõrjumine))
  • Hirm (peresisene, pereväline)
  • Lapse heaolu hindamisel lähtuvad spetsialistid lapse olukorrast (heaolust) ja vanemate suutlikkusest tagada lapse: 1. füüsiline 2. emotsionaalne 3. sotsiaalne 4. kognitiivne heaolu

NB! Lapse (loo) ärakuulamine, lapse hinnang oma heaolule (subjektiivne heaolu – eluga rahulolu – õnnelikkus)

1. Ma tunnen end rõõmsa ja heatujulisena
2. Ma tunnen end rahulikuna ja pingevabana
3. Ma tunnen end aktiivse ja energilisena
4. Ma tunnen end värske ja puhanuna
5. Mu igapäevaelu pakub mulle huvi

Kogu aeg (5)/enamus ajast (4)/enam kui pool ajast (3)/vähem kui pool ajast (2)/vahet pole (1)/mitte kunagi (0)

Lapse heaolu sõltuvusprobleemidega vanematega peres

FÜÜSILINE (igapäevaelu turvalisuse puudumine, vägivald, hooletusse jätmine)
EMOTSIONAALNE (emotsionaalne pinge, lapse vajaduste mitte märkamine)
NB! Vanem-laps kiindumussuhe
SOTSIAALNE (lapsele mitte-eakohaste ülesannete panemine)
KOGNITIIVNE (tähelepanu- ja keskendusmisraskused, depressiivsus)

Millest tuleneb: vanema depressiivsusest, eemaldumisest, empaatiavõime puudumisest, ebastabiilsusest, vägivaldsusest, saladuse hoidmise reeglist, vajadusest hoida peret koos..)

Lapse heaolu vanemate vaidluste puhul seotuna lapse elukoha, lapsega kohtumiste korraga

Vanema kuvand lapsest, lastest (sh sellest, mis täherndab lapse heaolu tagamine)!? Argipäeva elus osalemine!? Varasemad kontaktid lastega?

EMOTSIONAALNE (pidev hirm, ärevus, ebakindlus, hirm vanemast ilma jääda, lapse kuvand vanemast mõjutatud teise vanema poolt, mis on lapse jaoks seotud lojaalsuskonfliktiga, lapse ähvardamine)
SOTSIAALNE (suhtumised, hoiakud, suhtemustrid.. erinevad nõudmised)
KOGNITIIVNE (keskendumis- ja tähelepanuraskused)

NB! Siin võib tekkida olukord, kus emotsionaalne, sotsiaalne ja kognitiivne heaolu ei ole tagatud ja kaalub üle füüsilise heaolu tagamise.

FÜÜSILINE (keskkond lapse jaoks, õpinurk, voodi)

Lapse heaolu vanemate vaidluste puhul seotuna laste eest hoolitsemisega

NB! Ei ole õigustatud määrata lapse elukoht vanema juurde, kes ei ole igapäevaselt lapse elus osalenud enne, kui kohtul on piisavalt tõendusmaterjali, et vanem suudab tagada lapse füüsilise, sotsiaalse, emotsionaalse ja kognitiivse heaolu.

Vanemaga koostöös, kellele lapsed määrati hinnatakse lapse heaolu st kaalutakse, kas lapse füüsiline, emotsionaalne, sotsiaalne ja kognitiivne heaolu on uues kohas tagatud.

Lapsega koostöö, lapse emotsionaalne tervis, lapse hirmud, lapse kuvand vanemast.
NB! Vanema kuvand lapsest, mida vanem teab lapsest, kuidas seletab lapse eest hoolitsemist jne

Lapse heaolu vanemate vaidluste puhul seotuna lapsega kohtumistega

Ei ole õigustatud lapse traumeerimine vanemaga kohtumistel, kui vanem/vanemad ei suuda seda korraldada lapsele turvaliselt.
(Vanemal puudub kuvand oma lapsest, vanem ostab ära last mänguasjadega, kuldketiga, vanem pildistab pidevalt last, vanem kisub last, vanem käitub halvasti teise vanemaga, vanematel puuduvad oskused lapse kohtumise ettevalmistamiseks, vanemad traumeerivad last kohtumisel üksteisele üleandes, kohtumistele on kaasatud lapsele võõrad inimesed)

NB! Sellistel puhkudel on lapse emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu tõsiselt ohustatud. Kohtumised tuleb peatada niikauaks, kui vanemad teevad iseendaga tööd ja laps saab rahuneda.

Lapse heaolu psüühiliselt haige vanemaga peres

FÜÜSILINE (turvalisus (eriti väikelapse eas), toit, riided, tervis, kodu, turvalisus)
EMOTSIONAALNE (turvalisus (emotsionaalne kohalolek, emotsioonide mõistmine (lapse sülle võtmine vms))
SOTSIAALNE (eluoskused: hügieen, sotsiaalses keskkonnas käitumine jne)
KOGNITIIVNE (arengukeskkond: mängud, juhendamine, suunamine, õpetamine)
NB! Vanema koostöö raviarstiga, ravimite tarvitamine

Lapse heaolu intellekti puudega vanemaga peres

FÜÜSILINE (turvalisus (eriti väikelapse eas), toit, riided, tervis, kodu, turvalisus)
EMOTSIONAALNE (turvalisus (emotsionaalne kohalolek, emotsioonide mõistmine (lapse sülle võtmine vms))
SOTSIAALNE (eluoskused: hügieen, sotsiaalses keskkonnas käitumine jne)
KOGNITIIVNE (arengukeskkond: mängud, juhendamine, suunamine, õpetamine)
NB! Vanema koostöö tugivõrgustikuga (perekond, sotsiaalsüsteem)

Tabel Lapse heaolu komponendid

Allikas: E. L. Pollard & L. Davidson. (2001). Foundations of Child Well- being. Action Research in Family and Early Childhood. UNESCO. USA.

Füüsiline heaolu
(aitab hinnata perearst) on aluseks lapse sotsiaal- emotsionaalsele ja kognitiivsele arengule. NB! Eriti oluline 0-5 aastaste laste puhul,
kes ei ole veel võimelised oma heaolu tagamisele ise kaasa aitama.

Toitumine

Turvaline elukeskkond

Tervise eest hoolitsemine

Hügieen

Riietus

Vanemlik roll: hooldaja

Lapse toitumine (eakohane, mitmekülgne, vähemalt üks soe toidukord päevas).

Lapse elukeskkonna füüsiline turvalisus (piisava suurusega eluase, hügieenivõimalused (wc, vann jms), elekter, küte, eluaseme temperatuur,
puhtus sh eluruumides suitsetamine, turvaline mööbli ja esemete paugutus, õueala turvalisus. NB! Varasem info: kas peres on esinenud laste
väärkohtlemist, kas laps on surnud.

Lapse tervislik seisund ja lapse tervise eest hoolitsemine (vaktsineerimised, regulaarsed arstlikud ülevaatused, lapse füüsilise, vaimse
tervise seisund, värskes õhus viibimine, füüsiline aktiveerimine). Lapse teadlikkus tervislikest eluviisidest ja terviseriskidest. Kas
lapsele on määratud puue? Kas lapsel on püsivaid terviseprobleeme?

Lapse hügieen ja puhtus (pesemisharjumused, – vahendid, – võimalused)

Lapse riietus (puhtus, aastaaegadele ja eale vastavus, erinevates tegevustes osalemist võimaldav)

Emotsionaalne heaolu
(aitab hinnata psühholoog) on eelduseks lapse kognitiivsele arengule.

Maailma usaldamine ja emotsionaalne tervis

Identiteet

Mina kontseptsioon ja enesehinnang

Vanemlikud rollid: armastuse andja, piiride seadja, turvalisuse tagaja

Vanem-laps suhte (kiindumussuhte) kvaliteet: emaga/isaga suhte turvalisus/mitteturvalisus, väärkohtlemine (füüsiline, emotsionaalne),
reeglid, distsipliin.

Turvalisus:

– Väikelapse eas (ema reageeringud lapsele, lapse reageering emapoolsele kontakti võtmisele, sülle soovimine, vanemaga koos ja vanema
juures tegutsemine, vanemast ajutine eemaldumine ei tekita ärevust)

– Koolieas (pilkkontakt, julgus abi küsida, usaldada muresid, jagada rõõme, saavutusi, kutsuda vanemat kaasa, teha vanematega asju koos,
turvalisust tagavate peresiseste ja ühiskondlike reeglite aktsepteerimine, õiguskuulekus)

Lapse mina-kuvand „olen hea pallimängus, kuid ma ei saa hästi koolis hakkama“, „saan üldiselt hästi hakkama“, „mul on sõbrad, kellele olen
oluline“

Sotsiaalne heaolu
(aitab hinnata õpetaja, lähivõrgustik)

Sotsiaalne kompetentsus (positiivne suhtumine eakaaslastesse, koostööoskused eakaaslaste ja täiskasvanutega, enese tundmine, enesejuhtimine
ja enesekehtestamine, piirangute ja normide aktsepteerimine, õppimisel oma võimete potentsiaali kasutamine)

Vanemlikud rollid: eluks ettevalmistaja, piiride seadja, inimsuhete asjatundja

Lapsele eluoskuste õpetamine (hügieen, toidu valmistamine, koristamine). Lapse positsioon perekonnas ja suhte pereliikmetega. Perekonna
sotsiaalne staatus (vt genogramm ja keskkonnakaart)

Lapse keskkond: kollektiivi kuulumine, sõprade olemasolu, kaasatus/tõrjutus, suhted täiskasvanutest koosnevate sotsiaalsete võrgustike
(lähisugulased) ja teiste täiskasvanutega (õpetaja jne). (vt lapse suhtekaart)

Kognitiivne heaolu
(aitab hinnata psühhiaater, õpetaja, psühholoog, logopeed)

Tunnetus ja mälu (taju, kujutlusvõime, meenutamine)

Uudishimu, avastamissoov

Intelligentsus ja mõtlemine (probleemilahendusoskused, mõtestatud tegutsemine)

Keel (väljendusoskus, arusaamine)

Õpioskused ja motivatsioon

Moraalne areng

Loovus ja anded

Vanemlik roll: eluks ettevalmistaja

Lapse intellektuaalne stimuleerimine (mängunurk ja mänguasjad, õpinurk ja õppevahendid, lapse teadlik juhendamine, lapsega tegelemine,
lapses huvi äratamine, lapsele väljakutsete võimaldamine, teater, kino, kontsert)

Ea- ja võimetekohase arengu võimaldamine vastavas haridusasutuses, õpiedu jälgimine, koostöö haridusasutusega

Vanemate suutlikkus last suunata ja motiveerida õppes osalema, huvitatud lapse saavutustest

Lapse õuguskuulekus

Lapse huvitegevus


Kui vanemad ei ole suutnud rahuldavalt tagada lapse heaolu on oluline uurida järgmisi vanemaks olemist takistavaid aspekte:

– Vanemate tervis: füüsiline tervis, vaimne tervis (psüühikahäired, vaimupuue)

– Vanemate haridus ja sotsiaalne kompetentsus

– Vanemate sõltuvuskäitumine

– Vanemate majanduslik toimetulek: sissetulek, laenukohustused, võlad

– Igapäevaelu stressiallikad: töökoha kaotus, pereliikme surm jne