MTÜ Üksikvanema Heaks hakkab korraldama kohtumisi, kuhu kaasatakse poliitikuid, ametnikke, juriste, eri valdkondade spetsialiste, üksikvanemaid ja kõiki asjast huvitatuid, et selgitada välja elatisraha fondi toimimise detailid. Eesmärk on tuua sihtrühma koondava kodanikeühiskonna esindajatelt poliitikuteni fondi loomiseks vajalikud sisendid, et elatisraha fond saaks reaalsuseks.
Fondi juriidiliste aspektide üle arutame
21.10.2014 kell 16.00–17.30
Tallinna Raseduskriisikeskuses, Sõpruse pst 151 (Amserv keskuse II korrus)
Lähem info: 56 460 262
Kõik üksinda last kasvatavad vanemad ja teised asjasse puutuvad isikud on oodatud kaasa mõtlema ning arutama. Kohal on advokaat Helen Hääl, veebilehel www.yksikvanem.com nõustavad juristid, lahendusi ja mõtteid isade poolelt pakub Kaido Kallikorm, MTÜ Üksikvanema Heaks juhatus ning koostööpartnerid. Osalema on oodatud justiitsministeeriumi esindaja, kes tutvustab kohtumisel ministeeriumi nägemust üksinda last kasvatavate lapsevanemate ühe peamise valukoha, elatisraha regulaarse maksmisega seotud probleemistiku võimalike lahenduskäikudega.
Täna on paljud üksinda lapsi kasvatavad vanemad oma murega veel omapead, sest riiklikul tasemel puudub töötav süsteem, mis tagaks üksikvanemale teiset vanemalt elatise saamise. Hoolimata kohtuotsustest, pole riik juba aastaid suutnud tagada, et lapsed elatisraha ka kätte saaksid. Elatisraha maksmisest hoidumine sunnib küllalt arvestatava osa lastest elama allpool vaesuspiiri.
Oletatavasti on praegu täitemenetluses üle 12 000 elatisrahanõude. Menetlus võtab reeglina aega mitu kuud kuni aasta. Lapsed vajavad seda raha aga igapäevaselt.
“Üksikvanemate jaoks on elatisraha maksmata jätmine kõige suurem probleem ning siin peab riik sekkuma, luues riikliku elatisraha fondi, mis tagaks lapsele vähemalt minimaalse elatisraha ning mis omakorda nõuaks vastutustundetult vanemalt raha välja,” on seda teemat kommenteerinud oma sõnavõttudes endine Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Elatisraha fondi loomise üks põhimõttelisi küsimusi seisnebki selles, kes muutub võlglase suhtes nõuet esitavaks isikuks – kas teine lapsevanem, kes lapse eestkostjana võla tasumist nõuab, või riik, kellele ollakse võlgu. Kui riik võtaks endale aktiivse rolli elatisraha võlgnikega suhtlemisel, väheneksid suure tõenäosusega ka lapse lahkuläinud vanemate vahelised pinged. Just elatisraha on üks vanematevahelise võimuvõitluse peamisi tüliallikaid.
Fondi rajamine tooks ühiskonnas kaasa suure mentaliteedimuutuse. Seda võib väita meie lõunanaabrite lätlaste kogemuste põhjal. Lätis tegutseb juba mitmendat aastat elatisraha garanteerimise fond.
Soomes toimib sarnane süsteem juba mitukümmend aastat. Põhjamaade kogemusega saab tutvuda videoklipi vahendusel:
Reformierakonna esindaja Laine Randjärv rõhutas sel suvel Paides toimunud arvamusfestivalil, et elatisabifond peaks olema kindel ja toimiv lahendus: „Minu seisukoht on, et elatisabifond võiks saada täie elujõu, ent see peab olema hästi toimiv ja töötav ning kindel süsteem. Võimalik rahastus fondi majandamiseks peaks tulema mitmest erinevast allikast.”
Ehkki toetava seisukoha elatisabifondi kohta on varasemalt välja öelnud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, puudub meil täna veel selge arusaamine ja väljatöötatud skeem, kuidas jõuda idee konkreetse rakendumiseni.
Eestis on ligi 50 000 üksikvanemat, mis tähendab, et Eestist kasvab ligi 21% lastest üksikvanema hoole all. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses 41% ja absoluutses vaesuses 23% üksikvanematest.
Elatisraha fond tähendaks Eestis seda, et miinimumpalgast 50% suuruse (hetkel kehtivas määras 177,50 eurot lapse kohta) igakuise elatisraha maksmise tagab riik, kui elatise maksmise kohustusega isik seda ei tee. Seejärel nõuab riik ise võlgnikult nõude sisse.
21.01.2014 Riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud avaliku istungi “Üksi kasvatavate vanemate majanduslik ja sotsiaalne toimetulek” salvestusega saab tutvuda siin:
