Reedel, 21. märtsil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist üksikvanema päeva. Tänavu peetakse seda tähtpäeva esmakordselt ka Eestis.
Rahvusvahelisel tasemel on üksikvanema päeva tähistatud juba aastakümneid, idee tähistada üksikvanema päeva sai alguse aastal 1984 USA-s. See, et 2014. aastal tähistatakse seda esimest korda ka Eestis, on märk sellest, et senisest enam on hakatud märkama üksikvanemaid ning tunnustama nende ennastohverdavat rolli laste kasvatamisel. Tähtpäeva meeles pidamiseks toimub MTÜ Üksikvanema Heaks eestvedamisel avatud arutelu Riigikogus, kust võtavad osa lisaks MTÜ esindajatele ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, Soome Yhden Vanhemman Perheiden Liitto President Helja Sairisalo, Helsingi Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Heikki Hiilamo, SAVE arendusjuht Ena Soodla ning paljud spetsialistid ning üksinda last kasvatavad vanemad.
Üksikvanemaks olemise väljakutseid ja murekohti pole Eestis varasematel aastatel kuigivõrd teravalt esile tõstetud. Küsimusi võib tekitada ka see, miks peaks pühendama eraldi tähtpäeva üksikvanematele, kui on juba olemas emade- ja isadepäev. Fakt on aga see, et Eestis on iga viies leibkond üksikvanema leibkond.
Statistika näitab, et 92% üksinda last kasvatavatest vanematest on naised, 8% juhtudest on selleks mehed. Kui arvestada siia juurde Eestis valitsev sooline palgalõhe, siis on paratamatu, et ilma toeta üksikvanemana hakkama saamine on raske väljakutse.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna tõdeb, et “üha enam lapsi kasvab üksinda last kasvatavate vanemate peredes ja kõik uuringud näitavad, et just nende perede lapsed on majanduslikult
kõige raskemates tingimustes.”
Eestis on üksinda last kasvataval vanemal õigus nõuda teise osapoole käest elatisraha, ent on vähe viise, kuidas tagada, et see toetus ka üksikvanemani jõuab. Kui kohus on määranud kooselu lõpetanud paari ühele poolele elatisraha maksmise kohustuse, siis selle nõude mitte täitmisele ei järgne reeglina tagajärgi ning seeläbi kaotab last kasvatav vanem olulise toetuse.
Nii seisavad üksinda lapsi kasvatavad vanemad oma murega omapead, sest riiklikul tasemel puudub töötav süsteem, mis tagaks üksikvanemale teise vanema poolse elatistoetuse saamise. MTÜ Üksikvanema Heaks on olukorra parandamise eesmärgil käinud välja idee luua fond, mis abistaks just selliseid üksikvanemaid, kelleni lubatud elatisraha ei jõua. Sama meelt on ka sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
“Üksikvanemate puhul on elatisraha maksmata jätmine kõige suurem probleem ning siin peab riik sekkuma, luues riikliku elatisraha fondi, mis tagaks lapsele vähemalt minimaalse elatisraha ning, mis omakorda nõuaks vastutustundetult vanemalt raha välja,” kommenteeris Tsahkna.
Riigikogu arutab 8. aprillil sotsiaaldemokraatide esitatud elatisraha fondi asutamise eelnõu. “Kahjuks on see lubadus aga uuest koalitsioonilepingust välja jäänud, kuid loodan, et Riigikogu selle siiski vastu võtab”, rõhutas Tsahkna.
MTÜ Üksikvanema Heaks kutsub kõiki toetama ja tunnustama üksikvanemaid ning seda nii tänasel päeval kui ka võitluses elatisabi fondi loomisel, sest just fond aitab lapsi kõige paremal ja kindlamal moel ning pakub mitmekülgset tuge üksinda last kasvatavale vanemale.
Avatud arutelu toimub Riigikogus algusega kell 10:00
MTÜ Üksikvanema Heaks
Kaarel Veike 5557 3767
Kristel Jürna 5554 3228
www.yksikvanem.com
info@yksikvanem.com
